Iseseisev statsionaarne õendusabi

Iseseisvat statsionaarset õendusabi osutab õendusabi- ja hooldusosakond. Osakonna tööd korraldab õendusjuht.

Iseseisev statsionaarne õendusabiteenus on vajalik aktiivravi järgselt ja/või krooniliste haigustega patsientidele.

Iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele tulevad patsiendid perearsti või eriarsti saatekirjaga, kus on selgelt kirjeldatud määratud diagnoosid ja ravi. Saatekirjaga kaasas peab olema soovitavalt õendusepikriis pere- või aktiivravi haigla õelt. Patsient saab arsti poolt määratud ravi, tema terviseseisundist tingitud toimetulekuprobleemidega aitavad kohaneda õendus- ja hooldusprotseduurid. Õendusabis ei tehta üldjuhul diagnostilisi uuringuid. Iseseisva statsionaarse õendusabi kestvuse vajaduse otsustab osakonna personal (arst, õendusjuht) patsiendi tegelike hinnatud vajaduste järgi.
Haiglasse saabumise ja haiglast lahkumise päev loetakse üheks ravipäevaks.

Iseseisva statsionaarse õendusabi eest tasuvad Eesti Haigekassa (85%) ja patsient (15%) omaosaluse.

AS Räpina Haiglal on leping Eesti Haigekassaga iseseisva statsionaarse õendusabi osutamiseks.
Iseseisva statsionaarse õendusabi eest võib täies mahus tasuda ka patsient Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus oleva hinnakirja alusel.